nōnāgēnī , ae, a (nonaginta), je neunzig, Plin. 36, 88. Frontin. aqu. 61 (wo Genet. - genûm).
nōnāgiēs (nōnāgiēns), Adv. numer. (nonaginta), neunzigmal, Cic. u.a.
nōnāginta , Numer., neunzig, Cic. u.a.
nōnāgēsiēs , Adv. numer. (nonaginta), neunzigmal, Euseb. chron. ol. 197 (aber nach Schöne z. St. S. 147 wenig beglaubigt).
nōnāgessis , is, m. (nonaginta u. as), neunzig Asse, Prisc. de fig. num. § 31. Beda de num. tom. 1. p. 101.
ūndēcentum (unus, de u. centum), neunundneunzig, anni, Plin. 7, 214.
nōnāgēsimus , a, um (nonaginta), der neunzigste, quarto et nonagesimo anno, Cic.: nonagesimo et quarto imperii die, Suet.: nonagesimo et quinto imperii die, Eutr.: femina nonagesimum annum transgressa, Val. Max.
... . de fig. num. § 27), a) neunzig enthaltend, aus neunzig bestehend, numerus, Solin.: motus stellae, ... ... hat, Frontin. aqu. – b) insbes., neunzig Jahre alt, neunzigjährig, Enos cum esset nonagenarius genuit Cainam, Hieron ...
ūndēcentēsimus , a, um (undecentum), der neunundneunzigste, annus, Val. Max. 8, 7. ext. 11.